Aretus

Iga pesakond on aretus. Seega osalevad aretuses nii pesakonna ema kui isa. Aretusvastutus lasub kasvatajal, kelleks on enamasti pesakonna ema omanik. Kuid kui järglastel ilmneb mõni probleem, saavad märgi külge nii pesakonna ema kui isa.

Tõuühing soovib ühendada inimesi, kes tunnevad huvi selle vahva tõu vastu, julgustada huvilisi võtma seda koera, toetada neid. 
Tõuühing poolt teeb oma parima, et aidata kasvatajaid ja juhendada aretust, sest me tahame, et Eestis oleks terved, landseerile kohase välimuse, iseloomu ja instinktidega koerad.

Eestis kehtivad Landseeride aretusele Eesti Kennelliidu Tõuraamatumääruses toodud reeglid. Kuid Tõuühing julgustab lisaks Tõuraamatumäärusele järgima ka Saksamaa (tõu standardihoidja maa) aretusreegleid. Päris üksühele neid järgida on raske, kuid üldjoontes on see võimalik. Sellekohased soovitused ongi toodud järgmises punktis. 

Kuna elu liigub omasoodu ja tulevad uued teadmised, siis on lisandunud ka uusi võimalikke teste. Vt altpoolt.

Soovituslikud aretusnõuded Eestis

  • Puusadüsplaasia (HD): Tulemus A, B või C. Koera, kelle puusauuringu tulemus on C, soovitatakse paaritada koeraga, kelle puusauuringu tulemus on A või B.
  • Küünarnuki düsplaasia (ED): Tulemus 0, 1 või 2. Koera, kelle tulemus on 1 või 2 soovitatakse paaritada koeraga, kelle tulemus on  0.
  • Näitusetulemus: mõlemal vanemal avaklassis vähemalt “väga hea” kahelt erinevalt kohtunikult.
    Julgustame neid koeraomanikke, kes näitusele minna ei saa või taha,  tegema oma koerale Aretusülevaatuse. Aretusülevaatuse võib teha ka koer, kel näitusehinne olemas.
  • Sugulusaretuse koefitsiendid, mis arvutatakse üle 5 generatsiooni: COI (Saksamaal IK) <5% ja CAL (Saksamaal AVK) > 80%). Koefitsientide arvutamisel aitab Tõuühing.
    Neid koefitsiente on landseeride aretuses järgitud juba ligi 45 aastat ja selle tulemusena võime öelda, et probleeme tõus on ehk vähem, kui teistel sarnastel tõugudel.
  • Aretuses soovitatakse emaseid koeri kasutada vanuses 24. kuust ja isaseid alates 18. kuust.
  • Olenevalt koera taustast võib olla mõistlik teha ka erinevaid muid uuringuid, nt OCD, silma- ja südameuuringud, erinevad geeniuuringud.

    Geeniuuringud:
    •  DM - Canine degenerative myelopathy, pärilikkus: autosomaalne retsessiivne. Tegu on vanemas eas ilmneva probleemiga. Kui üks vanematest on kandja, siis teine osapool peaks kindlasti olema testitud terveks.
    •  MD  - Muscular dystrophy, pärilikkus: autosomaalne retsessiivne.
      Tegu on kutsikaeas avalduva lihaste düstroofiaga. Kui üks vanematest on kandja, siis teine osapool peaks kindlasti olema testitud terveks.
    • CTP - autosomaalne retsessiivne. Verehüübimatuse vorm. Eestis on püütud kasutada vaid CTP terveteid liine.
    • Cystinuria - autosomaalne retsessivne. Kuigi seda ei ole landseeride seas leitud (Laboklini andmetel), siiski landseerid teevad seda testi. Mõnikord on põhjuseks see, et landseerid on samades tõuühingutes newfoundlandi koertega, kus see teema on levinud.

Lisainfot testimisest, tulemustest, nende interpreteerimisest, koerte taustast küsi Tõuühingust.

Aretusülevaatus

Tõuühing korraldab aretusülevaatusi alates 2015 a sügisest.
Aretusülevaatus on võimalus nendele landseeride omanikele, kes kas ei soovi või saa näitusel käia, või kes tahavad saada oma koerast näitusekirjeldusega võrreldes märksa põhjalikuma ülevaate.

Aretusülevaatuse raamistik baseerub tõu originaalmaa Saksamaa klubi VLD raamistikul. Et seda ise kogeda ja õppida, käis Ingrid Pakats oma koeraga Wittingenis, kus osales nii ametlikul aretusülevaatusel kui ka järgmisel päeval toimunud erinäitusel.

Ülevaatust teostab FCI või EKL kohtunik, kellel on landseeride hindamise õigus. Osaleb veel Tõuühingu esindaja. Kasutatakse tõlgitud kujul sama hindamislehte, mida kasutavad ka sakslased. Täidetud hindamislehe originaal säilitatakse Tõuühingus, koopia jääb hinnatud koera omanikule.